Ehitamisest ehitusseadustiku järgi

 

Ehitamisest ehitusseadustiku järgi

Tea Raudsep, ehituskonsultant

Alates 1. juulist 2015 hakkasid ehitamisele kehtima uudsed nõuded. Ehitamisega seotud asjaajamine muutus ühtaegu lihtsamaks ja keerulisemaks. Üldjoontes võib tavalise elamuehitaja jaoks uue seadustiku kokku võtta järgmiselt (detailsem info artikli lõpus toodud tabelites):

Väikeehitised

Alla 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitistest omavalitsust enam teavitama ei pea. See aga ei tähenda, et neid võiks ehitada seadusi eirates. Lihtsalt kogu vastutus jääb omaniku kanda, sest nagu me kõik teame – seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest selle rikkumise puhul. Iga omanik peab hea seisma ka selle eest, et ehitis vastaks ehitusseadustikust tulenevatele põhimõtetele: heale tavale, ohutusele, keskkonnasäästlikkusele ja asjatundlikkuse põhimõttele. (Hea tava on üldtunnustatud käitumistava. Käitumisreeglid võivad, kuid ei pea tulenema õigusnormidest).

20-60 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised peavad peale 1. juulit olema kindlasti ehitatud projekti alusel. Kui seni võis omavalitsus nõuda nende puhul kirjaliku nõusoleku taotluse juurde projekti, siis alates 1. juulist peab ta seda nõudma. Suuremate ehitiste puhul väljastati ka senini ehitusluba ainult esitatud  projekti alusel (millel oli MTR-i ehk majandustegevuse registrisse kantud pädeva spetsialisti allkiri, kes vastutas projekti nõuetekohasuse eest).

Väikeehitiste ehitamiseks seni nõutud kirjaliku nõusoleku mõiste aga kaob, asemele tuleb termin ehitusteatis. Ehitusteatis tuleb esitada omavalitsusele vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Kui mingeid täiendavaid nõudmisi ei esitata, võib alustada ehitamist. Ehitamiseks on aega 2 aastat. Riigilõivu ei ole ette nähtud (seni oli see 32 €). Valmimisel esitatakse kasutusteatis 10 päeva enne ehitise kasutuselevõttu.

Väikeehitised ei või olla üle 5 m kõrged. Ja ehitamiseks peab alati (ka näiteks liivakasti jaoks) olema ehitusprojekt, isegi kui see ei ole omavalitsuse poolt nõutav, sest pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu artikli lisades toodud tabelites. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele.

Ehitusloakohustuslikud ehitised

Üle 60 m ² ehitisealuse pinnaga ehitiste puhul on endiselt nõutav ehitusluba ning nende valmimisel kasutusluba. Viimase puhul tasub meeles pidada, et ehitamine tuleb alati dokumenteerida ja dokumendid esitada kasutusloa taotlemisel (ehitamisdokumendid on eelkõige teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud tööde aktid, seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid, töökoosolekute protokollid jne). Iga omanik vastutab ka selle eest, et tema ehitised on ehitanud pädev ehk piisavate teadmistega isik.

Ehitusluba kehtib 5 aastat (seni 2 aastat). Kui ehitamisega on alustatud (esitatud ehitamise alustamise teatis), kehtib ehitusluba 7 aastat senise piiramatu tähtaja asemel (piirang ei laiene enne 1. juulit 2015 väljastatud lubadele, nendel kehtib ikka peale ehitamise alustamist piiramatu ehitusaeg).

Ajutised ehitised

Kantakse samuti ehitisregistrisse ja nende kasutamise aeg on kuni 5 aastat.

Omanikujärelvalve

Järelevalve peab tagama omanik. Uuest ehitusseadustikust võis algselt välja lugeda, et kui enne seadustiku jõustumist võis näiteks elamule järelvalvet teha omanik ise, siis peale 1. juulit võib ehitusloakohustusliku ehitise üle omanikujärelvalvet teha ainult kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Pärast õiguskantsleri pöördumist Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole küsimusega, kas ehitusseadustiku regulatsioon on omanikujärelvalve küsimuses piisavalt selge, ilmnes aga ministeeriumi vastusest, et omanik, kes ise endale ehitab, võib siiski järelvalvet ka ise teha.

Ehitise ja ehitamise mõiste

On muutunud ka ehitise mõiste. Kui seni räägiti ehitise kohtkindlusest, s.t. et ta oli maapinnaga kindlalt ühendatud, siis nüüd on ehitis ka aluspinnasele toetuv asi. Ja suuremat rõhku pannakse sellele, millisel otstarbel ehitist kasutatakse. Kui näiteks varem ratastel haagissuvilat ei loetud ühelgi juhul ehitiseks, kuna ta ei olnud kohtkindlalt ühendatud, siis peale 1. juulit, kui suvilaga jääda paikseks ja kasutada seda näiteks pikemat aega elamiseks, loetakse ta ehitiseks ja tema kohta kehtivad ehitusseadustiku sätted.

Ehitamiseks loetakse ka pinnase või katendi ümberpaigaldamist sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju keskkonnale (nii tehis- kui ka looduskeskkond) ja millel on funktsionaalne seos ehitisega (see tähendab, et peenramaad võib rahuliku südamega kaevata, kuid kui alustate vundamendiaugu kaevamist elamu vms jaoks ehitusloata, siis see on juba ehitamine ilma luba omamata). Samuti on ehitamine tehnosüsteemide paigaldamine, muutmine ja lammutamine. Jah, ka lammutamine loetakse ehitamise mõiste alla (ja mitte ainult tehnosüsteemide puhul). Samuti tuleb taodelda luba osaliselt või täielikult hävinud ehitise taastamiseks ning loomulikult uue püstitamiseks, olemasoleva laiendamiseks ja uudse mõistena ümberehitamiseks (ehk rekonstrueerimiseks). Olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärse vastu ümberehitamisena ei klassifitseerita.

Projekteerimise tingimused

Projekti koostamiseks tuleb tellida projekteerimise tingimused, seda ainult ehitusloakohustusliku ehitise  jaoks. Seni väljastati need tasuta, edaspidi kehtib riigilõiv 25 €. Ja kui seni kehtisid tingimused projekteerimiseks 2 aastat, siis tulevikus on see periood 5 aastat.

Riigilõivud

Lõivud ehituslubade taotlemiseks tõusevad aga märkimisväärselt, õnneks mitte lõivud kasutamiseks ja lammutamiseks.

¤ Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest 150 € (seni 64 €), nende lammutamine 30 € (seni 32 €), kasutusluba 30 € (seni 32 €).

¤ Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest 250 € (seni 130+0,35 senti iga ehitatava ruumi pinna m² kohta), lammutamine 30 € (seni 32 €), kasutusluba 60 € (seni 64 €).

¤ Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.

Alates 2016 aasta 1. aprillist on tekkinud võimalus kogu asjaajamine korda ajada  elektroonselt.

Aastaks 2020 peaksid kõik üle 20 m ² ehitised olema kantud ehitisregistrisse.

 

Teave, milliste ehitiste puhul millist luba on vaja taotleda, sisaldub ehitusseadustiku lisades asuvates tabelites, mida saab vaadata Riigi Teataja koduleheküljelt www.riigiteataja.ee

Tabel 1:  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf#

Tabel 2:  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_2.pdf#