Karstinähtused on Kohila valla territooriumil väga ulatuslikult levinud ning ei esine vaid soostunud aladel. Maastikus esineb rohkesti silmapaistvaid karstivorme. Siin esineb karstunud loopealseid, karstivälju, kurisuid, karstiallikaid, karstikoopaid jm.
Kaitse alla on võetud neli karstiala.

Aandu karstiala

pindalaga 15,9 ha

asub Aandu külas. Karstialal on põhja-lõunasuunaline 800 m pikkune (hinnatud ka 1,5 km pikkuseks) ja 2 m sügavune karstiorg. Teemanti oja vesi neeldub kolmes kurisus, millest suurim on 2 m sügav ja 17 m lai. Suurvee ajal jõuab vesi mööda karstiorgu 20 m laiuse ja 2 m sügavuse Urge auguni, mille neelamisvõime on 14 l/s.

Hageri karstiala

pindalaga 2,1 ha

asub Hageri alevikus ja on hästi jälgitav. Hageri karstihäil on Raplamaa suurim karstivorm.
Karstihäilu sügavus on 2,5 m. Selle tasasel põhjal on mitmeid veeneeldumiskohti. Suurim kurisu on üle 30 m lai ja neelab üle 60 l/s, kogu karstialal 200 l/s. Karstiala toitub Rabivere rabast algava magistraalkraavi kaudu saabuvast veest, moodustades suurvee ajal ajutise karstijärve, mille veepeegli pind võib olla üle 2 ha, suvel on aga hoopis kuiv. Häilust algav ligikaudu põhja poole suunduv maa-alune jõgi on 1,5 km pikk ja avaneb allikatena. Suurvee ajal valgub vesi maa-aluse sängi kohal piki kitsast nõgu, mis algab selle põhjas paikneva 0,5 km pikkuse karstilehtrite ahelikuga.

Nõmme kuristik

(Nõmme kurisu)

asub Mälivere külas Lohu raudteejaamast 1300 m edelas. Kurisu neeldumisvõime on tagasihoidlik, geoloogide hinnangul kuni 20 l/s. Suurvee aegu võib siia tekkida väike ajutine veekogu. Neeldunud vesi liigub piki paekihte ida suunas ja väljub allikatena Keila jõe põhjas Mälivere küla kohal.

Urge kuristik

pindalaga 1,8 ha

asub Kadaka külas. Siin neeldub Kõnnu järvest algav oja, mis üldiselt voolab põhja suunas, kuid pärast Teeriku talu pöördub itta. Osaliselt võsastunud sälkorus toimub vee neeldumine enam kui 100 meetri pikkusel alal, mis lõpeb kahe osaliselt liitunud lehtriga läbimõõdus 15-25 m ja sügavusega üle 2 m. Karstioru summaarset neeldumisvõimet hinnatakse suureks, üle 200 l/s. Suurvee ajal tekib üleujutus.