Lastekaitse

Lastekaitsetöö eesmärgiks on lapse seaduses ettenähtud õiguste kaitse ja kohustuste täitmise koordineerimine lapsevanemate või hooldajate toetamise ning lapse kasvukeskkonna mõjutamise kaudu.

Lastekaitsetöö korraldamisel teeb vallavalitsus koostööd koolide, lasteaedade, noortekeskuste, psühholoogide, politsei- ja tervishoiutöötajate, alaealiste komisjoni ning Rapla maakonna nõustamiskomisjoniga.

Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded lastekaitsetöö valdkonnas on:

-  koostöövõrgustiku loomine lastekaitse eri tasandite ja asutustega
-  valla elanike nõustamine lastekaitselastes küsimustes
-  valla elanike registrisse kantud laste ning perede abivajadusest ülevaate omamine
-  lapse abivajaduse hindamine ning lapse abistamiseks sobivate meetmete väljapakkumine
-  erivajadustega laste ja nende perede nõustamine, neile sobivate sotsiaalteenuste ja haridusmeetmete leidmine
-  töö alaealiste õigusrikkujate ning koolikohustuse mittetäitjatega
-  vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse hooldamise korraldamine
-  vajadusel alaealise eestkosteasutuse ülesannete täitmine

Lastekaitsetööd korraldab lastekaitsespetsialist Triin Voodla (triin.voodla(at)kohila.ee), tel 5556 0091 või 489 4795

Kasulikud viited ja lingid
Perelepitus
P
uude raskusastme tuvastamine
S
otsiaalkindlustusameti klienditeenindused
P
uuetega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine
L
asteabi
L
asteombudsman
Kuidas on mõistlik ja ohutu netis käituda

Raplamaa Lasterikaste Perede Ühing
N
õuanded lapsevanemale
L
ugemist ja videomaterjali väikelaste vanematele

Olulised õigusaktid

Lastekaitseseadus
Sotsiaalhoolekande seadus
Perekonnaseadus
Riiklike peretoetuste seadus
Vanemahüvitise seadus

Kõik õigusaktid on kättesaadavad Riigi Teataja veebilehel. Sisesta veebilehitsejasse www.riigiteataja.ee, vali avanenud lehelt „täpne otsing", sisesta avanenud otsinguaknas õigusakti pealkiri ning vajuta „Otsi". Nii toimides on kindel, et leiad õigusakti viimase, kehtiva versiooni. 

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Lapse ja pere nõustamine

Lastekaitsespetsialist nõustab valla elanikke erinevates lapsi ja peresid puudutavates küsimustes.
Ka juhul, kui ei olda päris kindel, kas lastega või perega seonduv teema kuulub lastekaitsespetsialisti töövaldkonda või mitte, on mõistlik seda arutada. Vajadusel suunab lastekaitsespetsialist pere edasi muu  spetsialisti juurde.

Psühholoogilise nõustamise teenust pakub vallas psühholoog-nõustaja Eha Sepping, tel 5623 4428, samuti on võimalik minna kokkuleppel nõustamisele mõne muu endale sobiva psühholoogi juurde.

Karjääri- ja õppenõustamisteenuseid  pakutakse 1. septembril 2014 kõigis maakondades tööd alustanud SA Innove juhitavates Rajaleidja keskustes. Keskuste sihtgrupiks on kuni 26-aastased lapsed ja noored, kellele on pakutav teenus tasuta.

Raplamaa Rajaleidja keskus
aadress: Tallinna mnt 22, 79512 Rapla
telefon: 5886 0711
e-post: raplamaa@rajaleidja.ee
skype: raplamaarajaleidja
www.rajaleidja.ee

Perelepitus on professionaalne teenus perekonfliktide ja abielulahutuste valdkonnas. Lepitaja toetab erapooletu kolmanda osapoolena erimeelseid partnereid, aitab neil mõista üksteise seisukohti ja vajadusi. Perelepitus võimaldab leida lahendid probleemidele kohtuväliselt. Lepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste vajadustest lähtuvalt. Ka aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toimine tulla.

Lähemalt on võimalik perelepituse kohta lugeda www.lepitus.ee.

Raplamaal tegutseb perelepitajana Raplas Liivia Vacht, tel 521 0603, vacht.liivia@gmail.com

Info puudega lapse vanemale
Kuni 16-aastasel lapsel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:

- sügav puue, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;

- raske puue, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;

- keskmine puue, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Lapsele määratakse puude raskusaste tähtajaga 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat ja 3 aastat ning mitte kauemaks kui 16-aastaseks saamiseni. 
Info puude raskusastme tuvastamise protsessi kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisitaotluse vorm on võimalik saada lastekaitsespetsialisti käest. Samuti võib küsida lastekaitsespetsialistist infot ja selgitusi puude raskusastme tuvastamise protsessi kohta. 

Isiklikud abivahendid ja nende saamise korraldus
Kui arsti poolt väljastatud tõendil või rehabilitatsiooniplaanis on toodud välja abivahendi(te) vajadus, on nende saamiseks vajalik isikliku abivahendi kaart.

Alates 01.01.2016 tuleb taotlus isikliku abivahendi kaardi saamiseks esitada Sotsiaalkindlustusametile. Taotluse võib esitada digiallkirjastatuna e-posti teel või paberkandjal posti teel, samuti esitada ükskõik millisesse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Riigi rahastatav lapsehoiuteenus
Raske või sügava puudega lapse vanemale hüvitab riik lapsehoiuteenuse kulusid seetõttu, et nendel lapsevanematel on tavalisest suurem hoolduskoormus ning suurem vajadus hooldamisest vaba aja järgi. 

2015. aastal oli riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 402 eurot kalendriaastas.

Teenust võib kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalik kasutada ka tundide arvestuses. 

Enne lapsehoiuteenuse hüvitamise taotlemist tuleks vanemal leida sobiv teenusepakkuja ning temaga lapsehoiu tingimused kokku leppida, nt hoiuperiood ning hind. Seejärel tuleb esitada vallavalitsusele lapsehoiuteenuse hüvitise saamiseks taotlus.

Taotlusele tuleb lisada:

  • Lapse isikut tõendava dokumendi koopia;
  • Lapse rehabilitatsiooniplaani koopia;
  • Arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse koopia lapsele puude raskusastme määramise kohta; 
  • Perekonnas hooldamise lepingu koopia või eestkostja määramise otsus (vajalik eestkostja ja perekonnas hooldaja puhul).

Teenuse kasutamiseks sõlmitakse lapse seadusliku esindaja või perekonnas hooldaja, kohaliku omavalitsuse ning lapsehoiuteenuse osutaja vahel leping. Lepingu alusel on võimalik saada lapsehoiuteenust lepingus toodud mahus. Lapsehoiuteenuse eest tasub vallavalitsus teenuse esitaja poolt väljastatud arve alusel otse teenuse osutajale.

Teenuse kasutamisega seotud info ja asjaajamisel abi saamiseks on võimalik pöörduda lastekaitsespetsialisti poole. 

Kohila vallas pakub lapsehoiuteenust:
MTÜ Headuse Puu. Telefon: 5239480. E-Post: headusepuu@gmail.com. Pakub kodus lapse hoidmise teenust.

Linnupoja päevahoid Sutlemas. Telefon: 51946711. E-post: sutlemalinnupojad@gmail.com 
Koduleht: www.linnupojad.ee. Pakub lapsehoiuteenust peamiselt sõime- ja lasteaiaealistele lastele lastehoius.

Lapsehoiuteenuse osutaja ei pea olema kindlasti Kohila vallaga seotud. Oluline on, et teenusepakkuja vastaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele. 

Lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lapsele

Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" raames elluviidava projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine" tegevuse „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine" kaudu on kõikidel raske ja sügava puudega lastel võimalik saada täiendavaid võimalusi lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse kasutamiseks ning kaasneva teenusena ka transporditeenust.

Projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiutugiisiku ja transpordi teenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele.

Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitamine

Alates 01.01.2016 jõustus uus lastekaitseseadus. Uus seadus paneb olulise rõhu lastega tehtavale ennetustööle. Lastekaitseseaduse § 6 lg 1 rõhutab, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist

Selleks, et antud eesmärke täita, on oluline võimalikult varajane info saamine abivajava või hädaohus lapse kohta.

Abivajavaks võib pidada last, kelle puhul võib mitte olla tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väär­kohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hari­duslikust erivajadusest, pere toimetuleku­raskustest jne. Abivajav võib olla näiteks laps, kes elab üksi, laps, kellel on erivajadus, kuid kelle vanem ei oska või taha abi küsida, laps, kes ei täida koolikohustust jne.

Abivajavast lapsest tuleks teatada vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile. Samuti on abivajavast lapsest võimalik teatada tasuta lasteabi telefonile 116111 või Skyle kaudu: Lasteabi_116111

Hädaohus oleva lapse puhul vajab viivitamatut kaitset tema elu ja tervis. Hädaohus oleva lapse olukorda on vajalik viivitamatu sekkumine, et ohtu ära hoida või lõpetada. Vajalik võib olla lapse kiire toimetamine tur­valistesse tingimustesse. Näiteks võib olla hädaohus laps, kes on sattunud vägivalla ohvriks, kes viibib keskkonnas, kus kõik täiskasvanud on nii tugevas joobes, et ei suuda tema eest hoolitseda, laps, kes on tugevas alatoitumuses, laps, kes on tõsiselt haige jne.

Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamatult teatada häirekeskuse numbrile 112 ning sealt  saadetakse välja vastavalt vajadusele sündmuskohale politseipatrull, kiirabi jne. Täiendavalt võib informeerida ka valla lastekaitsespetsialisti, kuid reeglina annab info edasi ka politseinik. Hädaohus oleva lapse puhul on esmatähtis hädaolu kõrvaldamine ja lapse toimetamine turvalistesse tingimustesse.

Kohila Valla alaealiste komisjon

Kohila vallas on moodustatud seitsmeliikmeline alaealiste komisjon, mis arutab 7-18-aastaste alaealiste õigusrikkumisi ning võib kohaldada õigusrikkumise toime pannud alaealise suhtes mõjutusvahendeid.

Alaealiste komisjon võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:

 1) hoiatus;
 2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid;
 3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde;
 4) lepitamine;
 5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus;

 6) üldkasulik töö;
 7) käendus;
 8) noorte- või sotsiaalprogrammides sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses või ravikuurides osalemine;

 9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.

Kui alaealine on saanud kutse alaealiste komisjoni, on komisjoni istungile ilmumine talle ja tema esindajale (reeglina on selleks lapse vanem) kohustuslik. Mõjuva põhjuseta alaealiste komisjoni istungile tulemata jätmisel on võimalik kohaldada sundtoomist. Sundtoomise alaealiste komisjoni istungile korraldab politsei.

Lisaks konkreetsete õigusrikkumiste arutamisele on alaealiste komisjoni rolliks ka kriminaalpreventiivse töö korraldamine vallas.

Kohila valla alaealiste komisjoni kontaktandmed:

Tel 5556 0091
e-post: triin.voodla@kohila.ee
aadress: Vabaduse 1, Kohila, 79804, Raplamaa