Looduskaitse

Et Kohila valla loodus säiliks ka järeltulevatele põlvedele, on loodud Tammiku looduskaitseala, Tuhala maastikukaitseala ja Rahaaugu hoiuala.

Kohila valla piirkonna hüdrograafilise võrgu põhiosa moodustavad Soome lahe vesikonna jõed: Keila jõgi, Pirita jõe lisajõena Angerja oja, Maidla jõgi ja Lümandu allikatest algav Vasalemma jõgi. Valla edelaosast saab alguse Teenuse (Kasari) jõgi, mis kuulub Väinamere vesikonda.
Põhjaveevarud asuvad piirkonna põhjaosas 25-30 m ja lõunaosas kuni 50 m sügavusel. Põhjavee liikumise suund on valla territooriumil üldiselt põhja ja loodesse, Keila jõe ümbruses jõe suunas.

Tammiku looduskaitseala

Tammiku looduskaitseala asub Kose ning Saku vallas (osaliselt ka Raplamaal Kohila vallas). Tammiku külast loodes on säilinud 4 allikasood, kus kasvab mitmeid haruldasi taimeliike. Kaitseala on loodud 1991. aastal haruldaste taimeliikide ja nende kasvukohtade kaitseks. Senini on siit leitud 21 kaitsealust taimeliiki, nende seas 16 liiki käpalisi ehk orhideesid. Siin kasvab harilik sügislill, kahkjaspunane sõrm-käpp, sooneiuvaip, tumepunane neiuvaip, lõhnav käoraamat ja kaunis kuldking. Piirkonnas asub musta toonekure pesitsusala. Kaitseala pindala on 92,3 ha.

Tuhala maastikukaitseala

Kõige rohkem teatakse Tuhalat „ülekeeva" Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaitseala, Eesti suurim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maaalal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km ) voolab Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Siin asuv 1997. aastal avastatud Virulase koobas on Eesti pikim (58 m) ja on maa alt ühendatud Nõiakaevuga. Kui koopa ava kohal on veetase 2,35 m kõrgemal kui kaevu rakete serv, siis hakkab Nõiakaev keema. Maapinnast 7 m sügavusel asuv koobas täitub veega ainult suurvee ajal. Koopa neelamisvõime on 100 liitrit vett sekundis. Virulase koopas on üle 90 m käike.

Rahaaugu hoiuala

Planeeritava hoiuala pindala on 529 ha. Kahel pool Angerja oja leidub veeremile väga tundlikke liigirikkaid madalsoid, siirde- ja õõtsiksoid, rabametsi ja eriti haruldast lammimetsa. Piirkonnas elab saarmaid, pesitseb must toonekurg.
Kaitsealused taimed on enamjaolt sootaimed või soosaarte asukad. Nii on igasugused veere¸iimi muutused kasvualal ja selle lähistel neile ohtlikud, võivad viia hävinguni. Karstipiirkonnas on aga kaevandamise korral veetaseme muutused vältimatud.