Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast, rüütlimõis (Sutlem).
Praeguseks enamuses hävinud, varemeis või ümber ehitatud mõisakompleksi esinduslikku barokkansamblit hakati välja ehitama 18. saj lõpukümnenditel.
Mõis planeeriti ainulaadselt läätsekujulise struktuuriga. Läätse kummagis otsas asusid aga esinduslikud baroksed kuplitega väravatornid, millest põhjapoolse asemele ehitati 19. saj lõpul viinavabrik.

Säilinud väravatorn on üldse üks vähestest mõisate suurejoonelistest väravaehitistest Eestis. Historitsistlik krohvitud paekivist juba hävimisohus ümartorn restaureeriti osaliselt 1999. a.
Alakorrusel on kõrge kaarega suured ukseavad, teisel korrusel 8 kõrget kaarakent ja nende kohal lame ovaalaken.
Torni külgedel oli mõisaparki ümbritsev müür ehitatud tornini kaldu üles nii kõrgele, et sai kõndida torni teisele korrusele. Külanoored käisid veel 1950-ndatel torni teisel korrusel tantsimas.

Sutlema mõisa park on võetud koos tiikidega kaitse alla. Väravatorn on arhitektuurimälestis.
Väravatorn on Kohila valla munitsipaalomand, mõis on eravalduses.