Kohila gümnaasiumi aulas toimunud Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud vastuvõtul-kontsertaktusel andsid tunnustused üle Kohila vallavolikogu esimees Jüri Vallsalu ja vallavanem Uku Torjus.

TEENETEMÄRK:

TIINA VALK

Tiina Valk on ettevõtja, kes oskab väärtustada kodukanti. Tema kohta võib kindlalt väita, et ta on Kohila valla patrioot.

Tiina Valk on pikaajaline Salutaguse pärmitehase juht. Pärmitehas on tema juhtimise all teinud läbi totaalsed muutused. Nõukogudeaegsest keskkonda saastavast kohalikust firmast on saanud ettevõte, mis on väga palju investeerinud tehnoloogiasse, et kaitsta meie loodus- ja elukeskkonda, ning on oma valdkonnas tipptegija mitte ainult Eestis vaid terves maailmas. Tiina Valgu eestvedamisel on jõudsalt kasvanud töökohtade arv ning laienenud tootmise nomenklatuur. Salutaguse pärmitehasest on saanud kõrgel tasemel biotehnoloogia ettevõte, kuhu võib julgelt viia ka kõige nõudlikuma valla külalise. Vaatamata seni tehtule kavatseb ettevõte jätkuvalt panustab innovatsiooni ja keskkonnahoidu, näiteks 2020. a on kavandatud investeerida osoneerimise tehnoloogiasse, et vähendada toidulõhnu. Salutaguse pärmitehas on esitatud 2020. aasta keskkonnasõbralikuma ettevõtte nominendiks. Laureaadi avalikuks tegemine toimub 29.01.2020.

Kontserni Lallemand divisjonide juht Antoine Chagnon nimetab Tiina Valku erandlikuks liidriks, kes on vaatamata oma edukusele väga tagasihoidlik. Tiina on tema sõnul meeskonnamängija, kes näeb kontserni grupis ühtset tervikut ning võitleb vajadusel kõhklematult oma töötajate ja tehase eest. Antoine Chagnon: „Väga tugev isiksus ja suure praktikapagasiga juht, kes orienteerub hästi nii tehase siseasjades kui ka terve kompleksi finantsnäitajates." Lisaks Salutaguse pärmitehase juhtimisele on kontsern pannud Tiina Valgu õlgadele kogu Ida-Euroopa tegevuse koordineerimise.

Tiina on leidnud aega ja energiat ka kohaliku kogukonna elu edendamiseks. Heaks näiteks on vallaga koostöös ehitatud valgustusega kergtee, mis hoiab lapsed suurelt teelt kõrvale. Lisaks on ta toetanud kohalikke sportlasi, spordiorganisatsioone ja võistluste korraldamist, tantsurühmasid ja kultuuriüritusi. Ta on olnud heaks koostööpartneriks Kohila gümnaasiumile ja Kohila keskkonnahariduse keskusele. Tiina Valgu algatusel kinkis Salutaguse pärmitehas 2018. aastal Kohila vallale EV100 projekti raames 100 punase tammega allee.

Tiina on aktiivne tervisesportlane ja väärt eeskuju sportlike eluviiside tutvustamisel. Ta on tubli nelja lapse ema. Aastatel 2013–2017 oli Tiina Valk Kohila vallavolikogu liige.

ELUTÖÖPREEMIA:

MAI MÄND

Mai Mänd on Hageri kiriku organist ja seda juba viimased 47 aastat. Orelimängu õppis Mai Mänd EELK Usuteaduste Instituudi kirikumuusika osakonnas. Oma esimese orelimängu kogemuse sai Mai Mänd 15-aastasena 1956. aasta suvel Jõelähtme kirikus. Alates 1972. aastast on Mai Mänd olnud organist Hageri kirikus ja pakkunud muusikaelamusi nii Hageri kihelkonna inimestele kui ka kaugematele külalistele. Mai on ise öelnud: „Nii kaua ametis olla on mind aidanud see, et orelimäng pole mitte ainult minu töö, vaid ka kutsumus, sisemine vajadus, millest ammutan uut energiat ja rõõmu." Mai oli kaastegev Hageri kiriku oreli kapitaalremondi organiseerimisel. Oreli remont sai valmis 2011. a. sügisel. Alates 2012. aastast on ta korraldanud orelikontsertide sarja „Suveõhtud oreliga". 2015. a. aastal valmis Mai eestvõttel Hageri Lambertuse kiriku oreli helidega CD-plaat „Kodukiriku helid".

Kirikuõpetaja Jüri Vallsalu on ütelnud: „Hindan Mai andekust, erakordset kohusetundlikkust ja kõige juures suurt sõbralikkust. Olla aastakümneid peaaegu kõigil pühapäevadel kirikus jumalateenistustel orelit mängimas, see ei ole lihtne ülesanne. Lisaks orelimäng ametitalitustel, ristimistest matusteni. Väga paljud tänapäeva andekad muusikud ei taha sellist seotust, ehkki orelimäng võib muidu meeldida."

Kuid orelimäng pole olnud ainus tegevus, millega Mai Mänd Kohila vallas tegev on olnud. Eelmise sajandi kaheksakümnendatel juhtis ta kaheteist aasta jooksul koguduse segakoori. Lisaks tööle koguduses on Mai olnud aastakümneid ka Kohila keskkooli/gümnaasiumi raamatukoguhoidja. Nüüd, vanemas eas on Mai Mänd leidnud veel ühe väljakutse. Ta teeb koostööd Kohila koolituskeskuse muusikakooliga ja on osaline noorte orelimängijate väljaõpetamisel, pakkudes neile võimalust ka Hageri kirikus harjutamas käia.

Mai Mänd, kes oma ea poolest saaks pidada juba rahulikku pensionipõlve, on jätkuvalt rivis, nii koolis kui ka Hageri kirikus oreli taga, rikastades sellega meie kultuuriruumi, pakkudes muusikaelamusi ja toetades noori nende haridusteel.

KULDAVÄÄRT KOOLMEISTER:

INGRID OKSAAR

Ingrid on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja omandanud samas haridusteaduste magistrikraadi andragoogikas, ta on hinnanud eesti keele riigieksami kirjutamisosa töid. Ta on avatud, rõõmsameelne ja põhjalik. 

Ingrid on pea veerandsada aastat olnud eesti keele ja kirjanduse õpetaja, valla ajalehe keeletoimetaja ja teinud toimetajatööd kaastööna mitmetele väljaannetele. Ta on õpetaja, kelle jaoks ei toimu õpe vaid klassiruumis, vaid ta korraldab õpilastele huvitavaid õppekäike nii kodukohas kui ka kirjandusega seotud paikades. 2011. aastal on Ingrid pälvinud maakonna aasta õpetaja tiitli – Ingrid Oksaar töötab Kohila gümnaasiumis alates 1999. aastast ning on edukas õpetaja, kes arvestab õpilaste võimeid ja isikupära. Ingrid Oksaare õpilased on olnud edukad eesti keele riigieksamitel. Väga head tulemused olid tema õpilastel sel aastal, kus tugevama rühma 22 õpilase keskmine tulemus oli 75,7 punkti. Selline tulemus on vabariigi koolide pingereas 11. kohal. Ingrid Oksaar tegutseb edukalt Kohila gümnaasiumi arendustegevuses ja juhib kooli eesti keele ainekomisjoni tööd.

Ingrid on olnud „Kapa männik loeb!" kirjandussündmuse korraldajate hulgas, levitab kirjanduselu tähtsündmusi KML-i FB-lehe kaudu https://www.facebook.com/kapamannikloeb/, osaleb pidevalt erinevatel kirjandussündmustel ja täiendab end koolitustel. Ta on stiilne, nõudlik ja hea eeskuju õpilastele, nõudlik ja samas mõistev. Talle on oluline, mis toimub tema koduvallas ja ta on aktiivne kaasarääkija.

ELU EDENDAJA:

ANU NIGESEN

Anu Nigesen töötab Kohila mõisakooli direktorina aastast 2015. Alles areneva ja kujuneva kooli juhtimine on ülesanne, mille Anu otsustas vastu võtta. Igal uuel kooliaastal on tulnud lahendada ootamatuid olukordi, millele Anu on leidnud toimivad lahendused. Tema positiivsus ja aktiivne tegutsemine on alati sihile viinud. Käesoleval õppeaastal õpib kooli 1.–7. klassis 177 last. Kohila mõisakool kasvab põhikooliks ning koolil on olemas III kooliastme koolitusluba. Koolis õpivad lisaks Kohilas elavatele lastele ka ümberkaudsete asulate lapsed. Anu on oma suure pühendumuse ja sihikindlusega taganud mõisakooli tervikliku ja eduka toimimise, kus lähtutakse õpilase eripäradest ning otsitakse sobivaid lahendusi. Anu on suutnud panna kooli kollektiivi ühes suunas liikuma ning koostööd tegema. Anu jaoks ei ole olemas mõistet „ei saa või ei taha", kui tegemist on abivajava lapse või perega. Ikka leiab ta aega ning võimalusi, et arutada ja aidata. Anu ei mõista hukka, ta püüab alati mõista.

Kohila mõisakool on muutunud Kohila kogukonnaelu loomulikuks osaks. Näiteks leiavad Kohila hoovikohvikute päeval ja kooli advendilaadal kooli tee ka need Kohila elanikud, kelle lapsed või lapselapsed ei õpi selles koolis. 2019. a oli Kohila mõisakoolile märgilise tähendusega. Märtsis algas päris oma algklasside maja ehitamine Kohila mõisakompleksi tall-tõllakuuri. Ehitusel ilmnenud takistusi pole olnud lihtne kõrvaldada, kuid Anu järjekindlus on viinud eesmärgini. Uus maja korrastab Kohila ajaloolist mõisasüdame miljööd, maja juurde rajatavad mänguväljak ja spordiväljak loovad Kohila lastele lisavõimalusi liikumiseks (MTÜ Kohila Mõisakool juhatuse liikmena on ka nende rahastuste leidmisel suur osa Anul). Tänu Anu eestvedamisele ja läbirääkimisoskustele on maja praeguseks katuse all. Kogu Eesti mõistes on unikaalne, et lastevanemate initsiatiivil rajatud kool on võtnud julguse ehitada oma jõududega uue õppehoone. Eks näita usaldust selle ettevõtmise vastu ka fakt, et pank andis ehituseks laenu.

Lisaks oma kooli arengule on Anu võtnud südameasjaks Kohila kui terviku arengu ning korraldas 2019. a sügisel selleteemalise mõttetalgute päeva. Seal püüti leida lahendusi mitmele kitsaskohale nagu kultuurimaja puudumine ja napid sportimisvõimalused, aga ka vabriku laguneva hoone ning Kohila südame jõeäärse ala korrastamine ning kasutuselevõtmine. Sellel päeval vaadati julgelt tulevikku. Loodetavasti sünnivad sealt otsused, mis võimaldavad Kohilal veel paremaks elukohaks muutuda ja Eestis tuntust koguda. Anu näeb, et kõik Kohilas tegutsevad haridusasutused (koolid, lasteaiad, huvikeskus ja spordiühendused) teevad koostööd ning liiguvad ühise eesmärgi suunas: pakkuda Kohilas igale lapsele võimetekohast arengukeskkonda. Selleks loob Anu erinevaid võimalusi, näiteks ühiskoolitustega lasteaia- ja kooliõpetajatele. Anu on aktiivne Kohila Eesti Apostlik-Õigeusu Angerja Issanda Taevaminemise kiriku koguduse liige. Ta seisab hea selle eest, et Kohila kirik oleks avatud kõigile, nii kultuurilises kui ka vaimses mõttes. Inimesed naudivad seal kontserte ja kunstinäitusi.

Anu kuulub Kohila vallavolikogu praegusesse koosseisu, juhib kultuurikomisjoni ning osaleb hariduskomisjoni töös. Kolleegide seas on Anu väga hinnatud. Ta on südamlik ja empaatiline, soe ja pühendunud. Ta toetab ja aitab, on alati olemas. Anu proovib alati leida lahendusi, mis toimiksid kõigi jaoks. Suured asjad saavad alguse lühikese ajaga, kui on ettevõtjaid ja vedajaid. Õnneks on Anu Nigesen võtnud endale vedaja rolli, mis on mitmekesistanud nii Kohila hariduselu kui ka vallaelu üldiselt.

PARIM ÜHENDUS: 

MTÜ HAGERI HARIDUSSELTS

Hageri haridusselts loodi 2000. a aprillis küla elujõu hoidmiseks. Nende eesmärk on küla- ja kultuurielu elavdamine, õpikeskkonna loomine, ühistegevuse ja omaalgatuse toetamine. Enamik sündmusi, mis Hageri piirkonnast toimub, on just Hageri haridusseltsi eestvedamisel aset leidnud.

2019. aastal sai Hageri Eesti Külade Maapäevalt koguni kaks eripreemiat: Põlisküla 2019 tiitel, kus Põlisrahvaste Arengu Keskus tõi esile Hageri kihelkonnapäevi ja raamatu väljaandmist ning seda, kuidas pärandit lastele läbi mängude ja värviraamatute tutvustatakse. Teine preemia tuli Eesti Maaelu Edendamise Sihtasutuselt, mille juhatuse esimees Raul Rosenberg tõstis esile Hageri inimeste aktiivsuse, muuseumi olemasolu ja külasauna olulisuse ühiskondliku ettevõtlusena.

AUKIRJAD:

JAAGO HEINSALU

Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest. Ta on teinud rohkem, kui temalt on oodatud. Panustanud rohkem, kui enamik on vajalikuks pidanud. On olnud organiseerija ja teiste innustaja, andnud usku ja jõudu, et alati leidub lahendus. Ta hoolib oma kogukonna heaolu eest ja väärtustab meid ümbritsevat elutervet keskkonda. 

Ta osaleb aktiivselt Kohila Männi lasteaia hoolekogu töös. Kolmel viimasel aastal olnud vabatahtlikuks eestvedajaks mitmetes erinevates õueala heakorra ettevõtmistes. Tema eesmärk on olnud, et laste lapsepõlvemaailm oleks täis rõõmu, mängulusti ja kindlasti ka turvaline.

Eelmise aasta kevadel selgus kurb tõsiasi, et Männi lasteaia maja renoveerimise kõrvalt ei jätku piisavalt ressursse õueala uuendamiseks. Vanad katusealused, mis olid oma aja ära elanud ja piirasid ilusat vaadet lasteaia õuealale, vajasid lammutamist. Paksud maasse valatud betoonplaadid, liivakastiääred ja kõrged laotud telliskivimüürid oleksid pelgalt inimkätele jäänud purustamatuteks. Ratsionaalne mõistus, tahe, oskused, temapoolne tehnika ning tööriistad aitasid koostöös lasteaiaga jõuda äraütlemata hea lõpptulemuseni. Tahe, positiivsus ning alati valmisolek olid innustajateks mitmetele teistele lapselapsevanematele. Ükski töö ei ole tema jaoks liiga hullumeelne või teostamatu. Tänu temale sai ehitatud valmis ka laste kauaaegne unistus – oma väikene mäeke, mis leiab kasutust igal aastaajal ja on paljudele lemmik mängukoht. Tema tasakaalukus ja kahe jalaga maapeal olek olid ka lasteaia meeskonnale rasketel aegadel äärmiselt olulised ning andsid usku ja tuge hakkamasaamisel.

Nagu Doris Kareva on öelnud: „On asju, mis ajas lakkavad, lagunevad, lahtuvad, lahustuvad – ja on asju, mis seda mitte ei tee. Üheks selliseks asjaks, millel on jääv väärtus, on ka heategu".

TÕNU HANSAR

Teen ettepaneku tunnustada Tõnu Hansarit, kes oli palju aastaid motokrossisõitja, saavutades oma karjääri jooksul Euroopa meeskondlikel meistrivõistlustel pronksmedali ja Läti meistritiitli. Tõnu väärib tunnustamist oma 50. juubeliaastal pikka motokrossi karjääri puhul.

Tõnu Hansar on Kohila vallas Lohul elav endine motosportlane, külgvankriga mootorrataste klassi korvisõitja.

Tõnu lõpetas 1988. aastal Kohila keskkooli. Mootorisporti hakkas ta harrastama kooliajal 1984 Kohila AMK-s (praeguse motoklubi Kohila Sidecar Cross Team eelkäija) Kalvi Kalmu juhendamisel.

Tähtsaimaks saavutuseks on 2004. a meeskondliku motokrossi Euroopa meistrivõistlustel külgvankriga mootorrataste klassis Eesti koondisega võidetud pronksmedal. Eelnevalt on ta samadel võistlustel saavutanud 2002. aastal 4. ja 2003. aastal 5. koha.

Tõnu osales üheksal hooajal motokrossi maailmameistrivõistlustel külgvankriga mootorrataste klassis Argo Põldsaare korvisõitjana. Maailmameistrivõistluste aastatulemused: 1999. a 40., 2000. a 39., 2001. a 46., 2002. a 31., 2003. a 35., 2004. a 45., 2005. a 41., 2007. a 48. ja 2008. a 47. koht. Eesti meistrivõistlustel on ta võitnud külgvankriga mootorrataste klassis medaleid nii suve- kui ka talimotokrossis. 2003. aastal saavutati Läti meistri tiitel.

Lisaks on ta tubli lautenniseharrastaja kooliajast tänaseni.

VIKTOR LÄÄTS

Eesti vabadusvõitluste Kohila mälestussammas püstitati esimest korda 1939. aastal, selle kavandi ja pronksskulptuuri autor oli tuntud eesti skulptor Anton Starkopf.

Sammas lõhuti kaks aastat hiljem tolleaegsete kohalike võimumeeste käsul ja pronksist sõdur heideti jõkke.

Õnneks leidus mees, kelle initsiatiivil kutsuti 2005. aastal kokku mälestussamba taastamise algatusrühm ning alustati pronkssõduri taastamiseks annetuste kogumist.

Seejärel sõlmiti Anton Starkopfi pojapoja skulptor Hannes Starkopfiga leping sõdurikuju modelleerimiseks. Loodame, et praegune mälestussammas jääb püsima läbi aegade ja suur tänu ettevõtmise algatajale Viktor Läätsele.

PIRET ROOST

Piret tegutseb märkamatult igapäevaselt, et kõigile külastajatele abiks ja toeks olla. Meie Kohila kalmistu on väärikas ja ajalooline pärand, kus lisaks lihtsalt riisumisele ja koristamisele loob Piret oma loova ja tundliku tegutsemisega väärika ning silmale ilusa teekonna. Piret märkab iga vana ja väärikat puud või kivi ning oskab riisuda ja koristada just seal ja just nii palju, et see kõik tulijatele silma jääb ning toetav tundub.

KALVER KÜNNAPUU

Kalver Künnapuu töötab vallavalitsuses alates 2017. aastast. Tema panust Kohila vallas viimastel aastatel valminud uusehitustesse on raske üle hinnata. Gümnaasiumi juurdeehitus, Männi lasteaia, tervisekeskuse ja valla tänavavalgustuse rekonstrueerimine on vaid mõned näited viimase aja suurematest tegemistest. Asjaliku ja kompetentse ametnikuna ning hinnatud spetsialistina on Kalver olnud nende objektide valmimise juures üks eestvedaja. Kalver on töökollektiivis lugupeetud kui väga abivalmis ja kohusetundlik töötaja. Tihti maksab just tema sõna keerukama ehitusalase probleemi lahendamisel. Tema stiil on sügavuti minemine, asjadest täpse ülevaate saamine ja selle pinnalt otsustamine. Professionaalsuse ja teadmiste hindajana on Kalver alustanud täiendavaid õpinguid kõrgkoolis oma erialal, et tulevikus olla veelgi paremini valmis väljakutseteks.

ECOBOX OÜ

Viimase paari aasta jooksul on Ecobox OÜ tublisti panustanud paberivabriku territooriumi heakorda, ning istutanud taimi, puid-põõsaid. Lähikuudel alustatakse päikeseenergia tootmist. Elustatakse vanad traditsioonid – taastatakse lainepapi tootmisliin ning luuakse uusi töökohti seoses uue liini käivitamisega. Ettevõte plaanib alustada vihmavee kogumist katusepinnalt tootmis-tehnoloogilise vee jaoks. Nad teevad oma tööd südamega ja on rohelist mõtteviisi toetav ettevõte.

REIN KOLON

Rein Kolon töötas Kohila vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialistina ligi 20 aastat. Oma tööga on Rein nende aastate jooksul abiks olnud valla paljudele abivajajatele. Pole vist piirkonda ja inimest, keda Rein kas otseselt või kaudselt ei tunneks. Alati on tal seos või vahva lugu juurde rääkida. Kui seltskond koos, siis selle hing on Rein – ta võtab üles laulu või räägib mõne muheda loo. Väga pikka aega oli tema suureks hobiks rahvatants. Veterinaariks õppinuna annab Rein abi ka kõigile neile, kes pöörduvad tema poole oma neljajalgse sõbra terviseprobleemi või hädaga ja nõuandeid saavad kõik loomasõbrad.

Rein oli oma südamlikkuse, abivalmiduse ja ärakuulamisoskusega väga vajalik ja usaldusväärne töötaja Kohila vallavalitsuse sotsiaalhoolekande süsteemis. Pärast ametnikutöö lõpetamist 2017. aasta lõpus teeb ta siiski sotsiaaltööd edasi, pakkudes sotsiaaltransporditeenust valla puudega inimestele ja eakatele.

Olulisel kohal on Reinul ka 3 last ja 5 lapselast, kelle tegemistega on ta alati kursis ning kellele oma lahkel meelel abi pakub.

KAIRE PIHLAKAS

Kaire Pihlakas juhib igapäevaselt kollektiivi, kes üheskoos toitlustavad ligikaudu 1000 inimest päevas. Kohila gümnaasiumis alustas ta tööd 2010. aastal. Iga-aastaselt, samm-sammult on toitlustusvaldkond arendatud just Kaire eestvedamisel. Kaire südameasjaks on tervisliku toitumise propageerimine Kohila gümnaasiumis. Samuti on Kaire keskkonnahoidlikku elustiili propageerija. Neist kahest printsiibist lähtudes komplekteeritakse ka Kohila gümnaasiumi toiduvalik: eelistatakse võimalusel soetada toorainet kohalikelt tootjatelt ning toit valmistatakse alati värskest toorainest, poolfabrikaate kasutatakse vähe. Laual on alati salat, suhkruga ollakse kitsi.

Koolil on traditsiooniks jõulude ajal istuda kooliperega jõululõuna laua ääres. Kaire, kes on ka viienda ehk kõrgeima kategooria kokk, koostab alati ise menüü ja valmistab toidu. Tema planeeritud ja koostatud pidupäevalaua toidud on koolitöötajate poolt kõrgelt hinnatud. Samuti juhendab ta praktikante, kes soovivad õppida suurköögi toitlustust.

Kaire on oma töös väga põhimõtteline. Kui kooli tuleb toidutalumatusega õpilane, siis Kaire selgitab väga põhjalikult iga lapse erilised vajadused välja ning vahel käib lausa ise Tallinnast tooraineid toomas, peaasi, et lapse toitumisvajadused oleks kaetud. Kaire ulatab alati ka oma abikäe suvistele lastelaagritele toitlustuse korraldamiseks.

Hindame teda kõrgelt kui väga vastutustundlikku, täpset ja ettevõtlikku töökaaslast, kes professionaalselt oma valdkonda juhtides tagab kogu koolipere heaolu.

JANIKA VOLGA

Janika Volga suur panus Kohila gümnaasiumi arendamisse, eelkõige perioodil 2017–2020 ESFi projekti „Kohila gümnaasiumi loodusainete labori rajamine ja kasutuselevõtmine" eestvedamise ja partnerkoolidega koordineerimise eest väärib kindlasti tunnustust. Lisaks koordineerib Janika Volga Erasmus+ projekte ning vabatahtlike teenistust Kohila vallas. Kohila gümnaasiumi ning meie partnerkoolide kasutuses on nüüd väga kaasaegse sisustusega, uurimistööde tegemist toetav ning põnevat avastamist võimaldav moodne labor. Labor sellises formaadis on Eesti koolis ainulaadne. Labori valmimine on olnud pikk ja väga suurt väljakutset pakkuv koordineerimise protsess. Janika on julge ning ettevõtlik arendusjuht, kes nopib üles kõik võimalused, oskab kirjutada projekte, mille tulemusel on kooli eelarvesse saadud märkimisväärne lisa vajalikeks arendustegevusteks.

KRISTEL ORRO

Kristel Orro töötab Kohila raamatukogus raamatukoguhoidjana alates 2002. aastast. Kristel Orro on suurepärane kirjanduse tundja, tema asjakohased igakuised uudiskirjanduse soovitused Kohila raamatukogu ajaveebis aitavad raamatuhuvilisel orienteeruda uuemas kirjavaras. Kristel Orro on täpne ja usaldusväärne spetsialist. Ta bibliografeerib Kohila vallalehes ilmunud kultuuri- ja haridusvaldkonda puudutavad koduloolised artiklid raamatukogu andmebaasi, et huviline saaks info kiirelt leida. Kristel Orro on vilunud infotöötaja, ta oskab kasutada erinevaid erialaseid andmebaase, mis võimaldavad teabe varmalt kätte saada. 2019. aasta oktoobris toimunud raamatukogutöötajate traditsioonilisel infootsinguvõistlusel, mida sellel aastal korraldasid Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga, jõudis Kristel Orro kümne parima sekka.

OLEV MITT

Ta on mees, kes suure osa ajast liigub jooksujalul, kas siis lihtsalt tervisesporti tehes või võistlusteks valmistumiseks. Võistlustel osalemisi tuleb aasta kohta ikka tubli mitukümmend korda ja esikoha on toonud vähemalt pooled mõõduvõtud. Näiteks Baltimaade meistrivõistlustelt tõi ta oma vanuseklassis kokku kolm kuldmedalit! Alati polegi talle tegelikult oluline võit, vaid tema sõnul on tähtis tulemus, kui ta saab oma eelmist jooksuaega parandada või vähemalt samal tasemel olla.

Teda on rahvasuus kutsutud kui Kohila oma Forrest Gump. Meil on hea meel tänada vallavanema tänukirjaga isikliku jooksuraja avajat ja tublit jooksjat.

 

PARIM TREENER

MADIS KESKÜLA

Madis on 24-aastane noortreener, kes tegeleb noormeeste treenimisega spordiklubis Neemeco ning lisaks juhendab ta ka 2005/2006. a sündinute Eesti noortekoondist.

Võrkpallipisiku sai Madis omale külge juba noorena, mängides Selver Tallinna võistkonnas noorteklassis ning esiliigas. Oma tõsisema treenerikarjääriga alustas ta kooli kõrvalt Selver Tallinna Võrkpalliklubis, kuid meie õnneks vahetas Madis töökoha oma kodukohale lähemale ning asus treenima Kohila poisse. Kohilas tegutseb ta juba neljandat aastat. Pühendumust noortele näitab see, et noor mees on päevasel ajal Oru koolis kehalise kasvatuse ja tööõpetuse õpetaja, sealt tõttab ta igal koolipäeval Kohilasse poisse treenima. Sageli mööduvad ka nädalavahetused võistlustel olles ja noori juhendades.

Tänu Madise enda kogemustele ja tema tugevale järjepidevusele on tema käe alt jõudnud noortekoondisesse Egert Roodi ning ka uues noortekoondise valikuridades on kaks tema tublit trennilast.

Madise hing ja süda kuuluvad võrkpallile, tema treeneritöö on kandnud vilja ning ta on saavutanud poistega juba pragu nii mõndagi.

• 2019. aastal I koht Eesti meistrivõistlustel (U14)
• 2018. aastal II koht Eesti karikavõistlustel (U16)
• 2019. aastal II koht Eesti meistrivõistlustel (U16)

PARIM NAISSPORTLANE

KERTU LAAK

Kertu kohta võib kiidusõnu lugema jäädagi. Tal on ette näidata medaleid, karikaid, tiitleid ja tunnustusi. Ta on iga treeneri unistuste kasvandik, Kohila imelaps. Alates noorimast vanuseklassist on ta igas vanuses võitnud Eesti meistrivõistlustel medali. Igas vanuses on ta saanud parima mängija tiitli. Kuulunud kõikidesse Eesti noorte rahvuskoondistesse nii saali- kui ka rannavõrkpallis. On valitud korduvalt Eesti ja Baltimaade naiskondade parimaks mängijaks ja sümboolsesse seitsmikku. 2019. aasta Eesti parim naisvõrkpallur ja Soome meister, Kohila võrkpalliklubi au ja uhkus, treenerite Ingrid Kanguri ja Peeter Vahtra suurim rõõm!

PARIM MEESSPORTLANE

RAIT-RIIVO LAANE

Rait-Riivo alustas korvpalluriteed juba Kohilas lasteaias käies, sest ta elas võimlas, kuna õnneks või õnnetuseks on tema isa korvpallitreener. Rait-Riivo murdis kiiresti vabariigis omavanuste parimate hulka, on kuulunud U14, U16, U18, U20 noortekoondistesse, alates 2014. a ka Eesti korvpalli rahvuskoondisesse. Saavutas 2011. a U18 vanusegrupis FIBA 3 – 3 maailmameistrivõistlustel 4. koha, kusjuures poolfinaalis alistati USA koondis. Kohila meeskonnaga võitis ta korvpalli I liiga. 17-aastasena debüteeris ta Tyco Rapla meeskonnas Eesti korvpalli kõrgliigas. Rapla meeskonnaga on ta Eesti kõrgemas liigas võitnud pronksmedali, pärast Rapla aastaid mängis ühe hooaja TTÜ meeskonnas, kus Eesti karikavõistlustel saavutati 4. koht, edasi järgnesid kolm hooaega Kreekas A2 liigas, kaks hooaega Pireuse Ethnikose meeskonnas, kus üle-eelmisel hooajal tunnistati ta Kreeka A2 liiga parimaks mängujuhiks. Eelmisel hooajal pallis ta Ippokratis Kosi meeskonnas, kus saavutati 8. koht. Sel hooajal dirigeerib ta mängujuhina PAF Eesti-Läti Ühisliigas mängivat Avis/Utilitas Rapla meeskonda, on meeskonna tõeline aju.

 

PARIM VÕISTKOND

KOHILA SAALIJALGPALLI MEESKOND

See võistkond sai alguse 2012. aastal, kui entusiastlikumad saalijalgpallurid otsustasid registreerida end Kohila Jalgpalliklubi nime all Eesti meistrivõistlustele saalijalgpalli II liigas põhja/lõuna piirkonnas. Sellest ajast alates on järjepidevalt osaletud saalijalgpalli meistrivõistlustel. Aastal 2017 alustasid mehed mängimist juba esiliigas ning mis veelgi uhkem, nad saavutasid hooajal 2018–2019 edukate üleminekumängude järel õiguse mängida juba saalijalgpalli meistriliigas! Kohila meeskonna suurimaks plussiks ning peamiseks edufaktoriks varasemate hooaegade jooksul on välja kujunenud ühtne ja kokkuhoidev meeskond, kus tuumik on säilinud siiani suuresti samana. Lisaks on meeskonnas väga hea sisekliima ning kõrge võitlusvaim, mille abil on need mehed saavutanud nii mõnedki magusad võidud! Käesoleval meistriliiga hooajal on Kohila mehed juba näidanud seniste mängudega, et nende kuulumine vabariigi kõige kõrgemasse võistlussarja ei ole juhuslik ning loodetavasti on mehed mõne aasta pärast võimelised sõna sekka ütlema ka.

PARIM SPORDIVETERAN

ALAR HAABMA

Alar Haabma on kahekordne WorldLoppeti meister. 2019. aastal läbis ta Worldloppeti pikamaasarja maratonid Tšehhis, Eestis ja Venemaal. 2020. aasta algul käis sarjavõistlust võistlemas Hiinas. Ta on aastaid olnud aktiivne osaleja ka Raplamaa valdade suve- ja talimängudel. 2019. a võistles ta suusatamises, jalgrattasõidus, jooksmises ja rulluisutamises, tehes kaasa Tartu maratonisarja Kuubik. Ta alustas 2020. aastat võistlemisega Hiinas, aga kindlasti plaanib ka sel aastal võistelda Eestimaa pinnal. Välisriikidest on Wordloppeti sarja raames tuleviku vaateväljas ja plaanis veel Jaapan ja Austraalia. Ta on alati sporti au sees hoidnud, tähtsaks pidanud ning spordipisikut ka oma lastesse süstinud. Koos perega võisteldakse iga-aastaselt nii jalgratta- kui ka suusamaratonidel.

 

Vaata pilte SIIN