« Tagasi

Projekti „Rapla maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühise liikuvusuuringu läbiviimine“ lähteülesanne

Kohila Vallavalitsus viib koos partneritega läbi Rapla maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühist liikuvusuuringut. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond prioriteetse suuna „Haldusvõimekus" meetme 12.1 „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu" tegevuse 12.1.4 „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus" taotlusvoorust „Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid". Kohila Vallavalitsus on projekti tellija. Projekti kaasrahastajateks on Kohila Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Märjamaa Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus. Projekti elluviimiseks tehakse koostööd ka Raplamaa Omavalitsuste Liiduga.

Pakkumused küsitakse teadaolevatelt vastavas valdkonnas tegutsevatelt teenuse pakkujatelt. Lisaks avaldatakse pakkumuste küsimise kuulutus Kohila Vallavalitsuse kodulehel.

1. Taustinformatsioon

Aastatel 2017-2018 on Rapla maakonnas leidnud aset suured muudatused ja välja on kujunenud täiesti uus olukord, mis nõuab teistsuguseid lahendusi ja loob samas ka senisest erinevaid võimalusi. Haldus-territoriaalse reformi käigus 2017. aastal ühinesid mitmed kohalikud omavalitsused  ja maakonnas jäi 10 valla asemel tegutsema vaid 4. See tähendab, et vallad muutusid suuremaks, finantsiliselt ja halduslikult mõnevõrra tugevamaks. Alates 1. jaanuarist 2018 lõpetati maavalitsuse töö ning toimus mitmete ülesannete ümberjagamine. Ühistranspordi korraldamine anti täita Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ-le, mille tegevuses osalevad ka Raplamaa kohalikud omavalitsused. Riik üritab üha suuremas mahus anda maanteevõrgu üle kohalikele omavalitsustele, juba varasemalt teavitatud, et kergliiklusteede väljaehitamine on suuresti valdade kätes. Kõik see viitab, et tulevikus omavad omavalitsuste otsused – sh liikuvuse valdkonnas – senisest veelgi suuremat kaalu ning omavalitsustel peavad olema välja töötatud vajalikud lahendusteed neis tingimustes toimetulekuks.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 11 kohaselt pidid haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena 2017 sügisel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksused algatama uue üldplaneeringu koostamise ühe aasta jooksul valimistest ja neil on kohustus kehtestada üldplaneering kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates, st kõige hiljemalt sügisel 2021. See tähendab, et praegu on saabunud kõige intensiivsem planeerimisperiood, mil langetatakse kõik olulised tuleviku ruumiotsused, mistõttu on liikuvusuuringu läbiviimine valdades just praegu oluline ja ajakriitiline tegevus.

Rapla maakonna kohta või maakonda puudutavalt on tehtud varasemalt mitmeid liikuvust puudutavaid uuringuid, mille tulemused aga ühel või teisel põhjusel ei ole enam aga piisavalt hästi kasutatavad, nt:

  1. Kohila liikuvusuuring (Hendrikson & Ko, 2016)[1];
  2. Tallinna lähipiirkonna – Harjumaa (v.a Tallinna linn) ning Kohila ja Rapla valdade elanike liikumisviiside uuring (Kantar Emor, 2017)[2];
  3. Toimepiirkondade määramine (Siseministeerium ja Statistikaamet, 2014);
  4. Regionaalse pendelrände kordusuuring (Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool, 2013)[3].

Kõik maakonna omavalitsused on teadvustanud projekti uurimisvaldkonna olulisust ja vajalikkust üldplaneeringu koostamiseks ja ruumiotsuste langetamiseks. Lisaks on omavalitsused teadvustanud just ühise uuringu koostamise eeliseid. Nimetatud valmisolekut ja huvi on vallad väljendanud korduvalt – maakonna strateegiatiimi ühisaruteludel, ROL juhatuse ning Täiskogu (üldkoosolek) aruteludel.

2. Projekti vajalikkus

Ühiskonna arengus on olnud viimase paarikümne aasta jooksul selgelt täheldatav trend inimeste igapäevase liikuvuse kasvuks - üha enam paiknevad üksteisest eemal inimeste elu- ja tööpaigad ning teenused. See trend ei näita vaibumise märke ja eri funktsioonide paiknemiskohtade vahelised vahemaad pigem suurenevad. Samas ei ole liikuvuse mustreid uuritud kohalikes omavalitsustes piisavalt kompleksselt ega metoodiliselt.

Rapla maakonna kohta või maakonda puudutavalt on tehtud varasemalt küll mitmeid liikuvust puudutavaid uuringuid, aga nende tulemused ei ole ühel või teisel põhjusel ei ole enam piisavalt hästi kasutatavad – uuringud on kas vananenud, ebapiisava täpsusega või haaravad suhteliselt väikest piirkonda.

Maakonna kõiki omavalitsusi käsitleva liikuvusuuringu tulemusena tekib kõiki valdasid täielikult haarav tervikpilt, kus on arvesse võetud kõik olulisemad liikumissuunad ja liiklusvood. See võimaldab hinnata olukorda ja ruumilisi arenguvajadusi üldplaneeringu jaoks vajalikus täpsusastmes, käsitledes liikuvusseoseid nii asulate vahel maakonna sees ja väljaspool kui suuremate asulate siseselt. Üldplaneeringute võtmes on tegemist väga olulise valdkonnaga, mille lahendustest sõltub suuresti valla tulevase ruumistruktuuri toimimine.

Uuringu tulemuste alusel saab kohalik omavalitsus langetada põhjendatud ruumilist arengut puudutavaid planeerimisotsuseid erinevate funktsioonide ruumilise paigutuse, liikumisvõimaluste parandamise ja taristu arendamise osas. Uuring sisaldab muuhulgas ka põhjendatud soovitusi planeeringute koostamiseks.

Transporditaristu ja liikuvus on oluliste strateegiliste eesmärkide ja tegevusvaldkondadena välja toodud Kohila valla arengukavas 2018-2025[4], Kehtna valla arengukavas ja eelarvestrateegias aastateks 2019-2023[5], Märjamaa valla arengukavas 2018-2030[6], Rapla valla arengukavas aastateks 2018-2025[7]. Raplamaa arengustrateegias 2035+[8] ja Raplamaa arengustrateegia tegevuskavas 2020-2023[9].

3. Pakkumuste võtmise ja projekti eesmärk

Käesoleva pakkumuste võtmise eesmärk on leida uurimistöö ehk Raplamaa kohalike omavalitsuse üksuste ühise liikuvusuuringu teostaja.

Projekti eesmärgiks on kasvanud haldus- ja arendusvõimekus kõigis Raplamaa kohalikes omavalitsustes, selgem arusaam liikuvust mõjutavatest protsessidest ja erinevate otsuste võimalikest tagajärgedest.

Metoodiliselt korrektselt läbiviidud liikuvusuuring loob aluse teadmuspõhiste ja mõjusate ruumiotsuste langetamiseks omavalitsustes.

Kogu maakonna territooriumi ühtne käsitlemine uuringus võimaldab iga omavalitsuse jaoks luua laiema tervikliku ja kompleksse pildi, tuua välja seosed naaberomavalitsustega ning anda adekvaatse pildi iga konkreetse omavalitsuse seisundi kohta võrdluses teistega.

4. Töö maht ja kestus

ESF projekti kestus on 12 kuud. Projektiperiood algab 01.06.2020 ja lõppeb 31.05.2021. Uuringu eeldatav valmimisaeg on 30.04.2021.

Liikuvusuuring viiakse läbi Rapla maakonna neljas kohalikus omavalitsuses – Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Rapla vallas ning neljas maakonna suuremas asulas (igast vallast üks). Vaatluse all on funktsioonide paiknemine ja liikuvus suuremate asulate sees, maakonna sees asulate vahel ja maakonnast välja. Täpne töö maht (töötunnid) määratakse kindlaks pakkumuste alusel ja see fikseeritakse edaspidi tellija ja teenuse pakkuja vahelises lepingus.

5. Sihtrühmad ja partnerid

Projekti sihtrühmadeks on Raplamaa kõik kohaliku omavalitsuse üksused, liikuvuse eest vastutavad institutsioonid (Põhja-Eesti Ühistranspordi Keskus MTÜ, Eesti Liinirongid AS, Pärnumaa Ühistranspordi Keskus MTÜ jt), maakonna olulisemad tööandjad, haridusasutused, teede hoolduse eest vastutavad institutsioonid (Maanteeamet jt), ettevõtluse arengut toetavad institutsioonid (RAEK SA jt) ning – lõppkokkuvõttes – kõik maakonna elanikud. Olulisemad sihtrühmad kaasatakse projekti. Täpsem kaasatute ring ja kaasamisviisid lepitakse kokku projekti käigus.

Tellija kaasab kesksete partneritena projektis Kehtna, Märjamaa ja Rapla vallad. Samuti kaasatakse Raplamaa Omavalitsuste Liit.

6. Projekti tegevused ja tellitava töö ulatus

Seminarid, arutelud ja konsultatsioonid

Tegevuse täpsustus:

  1. Projekti avaseminaril toimub projekti eesmärkide, partnerite ja nende ootuste ning metoodika tutvustamine.
  2. Analüüsi tulemuste arutelud ja ettepanekute tegemine ruumiotsuste langetamiseks ja muude arengut suunavate otsuste tegemiseks tellija, partnerite ja teenuse pakkuja osalusel, kaasates vajadusel väliseid osapooli (huvigruppe).
  3. Läbivalt toimuvad regulaarsed konsultatsioonid tellija, partnerite ja teenuse pakkuja, mille käigus arutatakse läbi ja lepitakse kokku kõik projekti elluviimisega seotud praktilised küsimused.
  4. Projekti lõpuseminaril esitletakse uuringu lõppraportit ja järeldusi.

Avaseminari valmistavad ette tellija, partnerid ja teenuse pakkuja koos. Teenuse pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise kava ja metoodikat. Avaseminari korraldajaks on tellija ja partnerid, kes katavad ka kulutused.

Analüüsi sisulisi tulemusi arutatakse vähemalt kahel korral tellija, partnerite ja teenuse pakkuja osalusel. Arutelusse kaasatakse vajadusel välised osapooled (huvigrupid), kelle ringi määratlevad tellija, partnerid ja teenuse pakkuja koos. Arutelud valmistab ette ja viib läbi teenuse pakkuja. Arutelude tehniliseks korraldajaks on tellija ja partnerid, kes katavad ka otsese läbiviimisega seonduvad kulud.

Regulaarsed konsultatsioonid on peamine praktiline koostööformaat, kus arutatakse läbi tellija, partnerite või teenuse pakkuja tõstatatud küsimused. Eraldi kulutusi nende kohtumistega seoses ei kavandata.

Lõpuseminari valmistavad ette tellija, partnerid ja teenuse pakkuja koos. Teenuse pakkuja tutvustab uuringu tulemusi ja järeldusi. Lõpuseminari korraldajaks on tellija ja partnerid, kes katavad ka kulutused.

Andmed ja analüüs

Tegevuse täpsustus: Koondatakse kokku vajalikud olemasolevad andmed (sh erinevatest riiklikest registritest) ja strateegiadokumendid, kogutakse – vajadusel – uusi andmeid, viiakse läbi kõik vajalikud analüüsid ning tuuakse nende põhjal välja järeldused ja ettepanekud. See tegevus moodustab projekti kui terviku peamise sisu.

Vajalike andmete, strateegiadokumentide jm asjassepuutuvate materjalide nimistu ja allikad paneb kokku teenuse pakkuja ja kooskõlastab selle tellija ja partneritega. Kõik andmed, strateegiadokumendid jm asjassepuutuvad materjalid koondab kokku teenuse pakkuja. Tellija ja partnerid väljastavad teenuse pakkujale uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed, strateegiadokumendid jm asjassepuutvad materjalid, millised on nende valduses. Mitmetest allikatest pärinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete (arvulised) andmete koondamine on vajalik eeskätt olemasoleva olukorra kirjeldamiseks funktsioonide paiknemises ja liikuvuses. Strateegiadokumentide jm asjassepuutuvate materjalide koondamine on vajalik eeskätt olemasoleva olukorra ja tulevikusuundumuste kirjeldamiseks. Kõik andmete jm vajalike töömaterjalide hankimisega seonduvad kulutused katab teenuse pakkuja.

Võimalikud uuringuks vajalikud andmestikud võiksid haarata mh:

  1. Erinevad liikumisviisid (sõiduauto, raskeliiklus, bussitransport, rong, jalgratas, jalgsi jms);
  2. Olulisemad liikumissuunad;
  3. Liikumiste ajad (ajaperioodid);
  4. Erinevad liikujate rühmad;
  5. Liikumiste põhjused (seotud eelmistega), nt töö, õppimine, avalikud ja erateenused, turism, puhkus, suuremad sündmused jne.

Andmestikke ja metoodikaid nende uurimiseks on mitmeid, mh:

  1. mobiilpositsioneerimine,
  2. liiklusloendused,
  3. küsitlused,
  4. statistika ja registrid,
  5. maksuandmed jne.

Valik tuleb teha selliselt, et see oleks põhjendatud ning et erinevate nähtuste uurimisel kasutataks sobivat ja piisava usaldusväärsusega andmestikku ja metoodikat. Soovitatav on kasutada mitut andmestikku koos, et tõsta tulemuste usaldusväärsust.

Uuringu eesmärkide täitmiseks kõige paremini sobivad uuringumeetodid ja andmeallikad valib teenuse pakkuja, kirjeldades neid pakkumuse koosseisus. Põhjendatud juhtudel võib teenuse pakkuja teha tellijale ja partneritele ettepanekuid uuringumeetodite ja andeallikate osas ka jooksvalt pärast lepingu sõlmimist, lähtudes uuringu eesmärkide efektiivsemast saavutamisest ning tingimusel, et uuringu maht ei vähene ja uuringu eesmärgid saavad täidetud lepingus fikseeritud maksumuse ja tähtajaga.

Vajadusel tuleb tuleb teenuse pakkujal luua ka uusi andmeid, kui olemasolevad andmestikud ei anna kogu analüüsiks vajalikku informatsiooni. Uusi andmeid saab luua kasutades mh:

  1. küsitluste läbiviimist (liiklejate küsitlus vm),
  2. vaatluste teostamist (liiklusvood ja liikumisviisid vm),
  3. intervjuude läbiviimist (funktsioonide paigutust või liikuvust oluliselt mõjutavad osapooled – nt kohalikud omavalitsused, suured ettevõtted, haridusasutused, ühistranspordikeskused vm) jm.

Uute andmete loomise ettepaneku teeb teenuse pakkuja, lähtuvalt tegelikust vajadusest. Teenuse pakkuja valmistab selle ka tehniliselt ja metoodiliselt ette ning viib läbi. Kõik andmete hankimisega seonduvad kulutused katab teenuse pakkuja. Uute andmete hankimine kooskõlastatakse tellija ja partneritega.

Analüüs (liikuvusuuring) koostatakse kogutud andmete jm materjalide põhjal teenuse pakkuja poolt, kaasates tellijat ja partnereid.

Analüüs viiakse läbi vähemalt kahes vaates: 1 – asulatevaheline liikuvus ja 2 – asulatesisene liikuvus.

Asulatevahelise liikuvuse analüüsil tuleb vaadata nii neid maakonna erinevatest lähtepunktidest (asulatest või kantidest) lähtuvaid igapäevaseid liikumisi, mille sihtkoht asub väljaspool maakonda kui ka neid liikumisi, mis toimuvad maakonnas paiknevate sihtkohtade (tõmbekeskuste) vahel ja ümber. Suures mahus igapäevased tööalased jm liikumised maakonnast välja – eriti Tallinna ja Harjumaa suunal – on Raplamaa eripära, millega tuleb arvestada.

Uuringu raames tuleks asulatevahelise liikuvuse lõikes mh analüüsida:

  1. Erinevate funktsioonide (töökohad, elukohad, haridusasutused, teenused ja kaubandus, muud olulised igapäevast liikuvust põhjustavad funktsioonid) paiknemist ruumis (eri asulates) – nii maakonna tõmbekeskustes kui ka väljaspool maakonda (kus paiknevad maakonna elanike jaoks olulised funktsioonid). Siin ei pea alati minema konkreetse asula tasandile, vaid vajadusel võib nt vaadelda liikuvust ka kantide tasandil);
  2. Kas ja kuivõrd olemasolev transporditaristu toetab nende erinevate funktsioonide kättesaadavust maakonna elanike jaoks – sh arvestades erinevaid liikumisviise, liikumise põhjuseid ja ajalis-ruumilist mustrit;
  3. Kas ja kuivõrd praegune ühistranspordi skeem ja ajagraafik toetab maakonna elanike liikumisi erinevate funktsioonide vaates – sh arvestades erinevaid liikumise põhjuseid ja ajalis-ruumilist mustrit.

Asulatesisene liikuvuse analüüs tuleb läbi viia maakonna suuremate (linnaliste) asulate kohta.

Uuringu raames tuleks asulatesisese liikuvuse lõikes mh analüüsida:

  1. Erinevate funktsioonide (töökohad, elukohad, haridusasutused, teenused ja kaubandus, muud olulised igapäevast liikuvust põhjustavad funktsioonid) paiknemist suuremate asulate sees (linnalise liikumisega asulate sisestruktuur). Seejuures ei ole oluline asula lahkmejoon (piir), vaid ruumiliselt seotud asum tervikuna (asula koos „eeslinnadega"));
  2. Kas ja kuivõrd suuremate (linnaliste) asulate transporditaristu ja ühistranspordivõrgustik toetavad nende erinevate funktsioonide kättesaadavust keskasula ja „eeslinnade" elanike jaoks – sh arvestades erinevaid liikumisviise, liikumise põhjuseid ja ajalis-ruumilist mustrit. Ühistranspordi puhul tuleb määratleda kõigepealt,  kas ja millist rolli see mängib asulatesiseses liikuvuses ja „eeslinnade" ühendamises keskusega – sellest sõltub, kui põhjalik käsitlus ses osas on vajalik;
  3. Kas ja kuivõrd kergliikluse võrgustik toetab keskasula ja „eeslinnade" elanike liikumisi erinevate funktsioonide vaates – sh arvestades erinevaid liikumise põhjuseid ja ajalis-ruumilist mustrit..

Asulatesisese liikuvuse analüüsil tuleb alguses – lähtuvalt liikumiste iseloomust – määratleda ja piiritleda analüüsitav piirkond. Seda teeb teenuse pakkuja koostöös tellija ja partneritega. Võimalik asulate valik tehakse ringist Rapla linn, Kohila alev, Märjamaa alev, Järvakandi alev ja Kehtna alevik – igast vallast vähemalt üks asula. Eeslinnaline piirkond tuleb iga asula puhul eraldi määratleda ja piiritleda.

Uuringu koostamisel tuleb kõigis alalõikudes analüüsida olemasolevat olukorda, tuua välja olulisemad probleemid ja kitsaskohad, olemasolevad võimalused ning, lõpuks, tuua välja teenuse pakkuja poolsed järeldused ja põhjendatud soovitused.

Soovituste juures tuleks silmas pidada ka võimalikke prognoositavaid muudatusi järgnevaks 10 aastaks (nt aastani 2030), mh rahvaarvu suuremaid piirkondlikke muudatusi, oluliste transporditaristu projektide realiseerumist (Rail Baltic jt) jm olulist mõju avaldada võivaid trende ja asjaolusid.

Uuringu näidissisukord ei ole kohustuslikuks järgimiseks, kuid sisaldab kõiki nõutavaid teemasid:

  1. TÖÖ JA METOODIKA KIRJELDUS
  2. ASULATEVAHELINE LIIKUVUS
    1. Funktsioonide analüüs maakonna asulates ja maakonnast väljaspool (kus paiknevad maakonna elanike jaoks olulised funktsioonid)
    2. Funktsioonide paigutus:
      1. Töökohad
      2. Elukohad
      3. Üldharidus, kutseharidus ja huviharidus
      4. Teenused ja kaubandus
      5. Muud oluliselt liikuvust mõjutavad funktsioonid (nt suvilapiirkonnad)
    3. Funktsioonide paigutus vs transporditaristu ja liikumisvõimalused (maanteed, raudteed, ühistranspordisõlmed, kergliikusteed). Ettepanekud funktsioonide (ümber)paigutamiseks
    4. Liikumisviiside ja -võimaluste analüüs maakonna asulates (sh maakonna elanike jaoks olulised ühendused maakonnast väljaspool paiknevate sihtkohtadega)
    5. Liikumiste maht ja iseloom:
      1. Tööga seonduvad liikumised
      2. Haridusega seonduvad liikumised
      3. Teenuste ja kaubandusega seonduvad liikumised
      4. Muud olulised liikumisvood
    6. Liikumisvõimaluste olemasolu (maanteed, raudteed, kergliiklusteed, ühistranspordisõlmed ja ühistranspordiliinid ning -graafikud (sh olulisemad vallaliinid)) vs maakonna elanike vajadused. Ettepanekud liikuvustaristu ja ühistranspordikorralduse arendamiseks
  3. ASULATESISENE LIIKUVUS
    1. Analüüsitava piirkonna määratlemine ja piiritlemine. Võimalik asulate valik: Rapla linn, Kohila alev, Märjamaa alev ja Järvakandi alev või Kehtna alevik. Eeslinnaline piirkond tuleb iga asula puhul eraldi määratleda ja piiritleda
    2. Funktsioonide analüüs neljas maakonna suuremas asulas ja nende „eeslinnades" (kus paiknevad olulised funktsioonid)
    3. Funktsioonide paigutus:
      1. Töökohad
      2. Elukohad
      3. Üldharidus, kutseharidus ja huviharidus
      4. Teenused ja kaubandus
      5. Muud oluliselt liikuvust mõjutavad funktsioonid
    4. Funktsioonide paigutus vs transporditaristu ja liikumisvõimalused (teed ja tänavad, kergliikusteed, ühistransporditaristu). Ettepanekud funktsioonide (ümber)paigutamiseks
    5. Liikumisviiside ja -võimaluste analüüs neljas (viies) maakonna suuremas asulas ja (sh ühendused asulate keskuste ja „eeslinnade" vahel)
    6. Liikumiste maht ja iseloom:
      1. Tööga seonduvad liikumised
      2. Haridusega seonduvad liikumised
      3. Teenuste ja kaubandusega seonduvad liikumised
      4. Muud olulised liikumisvood
    7. Liikumisvõimaluste olemasolu (teed ja tänavad, kergliiklusteed, ühistranspordipeatused ja ühistranspordiliinid ning -graafikud) vs maakonna suuremate asulate elanike vajadused. Ettepanekud liikuvustaristu (eriti kergliikluse osas) ja ühistranspordikorralduse arendamiseks. Ühistranspordi puhul määratleda kõigepealt,  kas ja millist rolli see mängib asulatesiseses liikuvuses ja „eeslinnade" ühendamises keskusega – sellest sõltub, kui põhjalik käsitlus ses osas on vajalik
  4. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD

Uuringu ja projekti raportite koostamine ja esitlemine

Tegevuse täpsustus: Olemasolevate ja uute andmete kogumist, analüüside ja arutelude tulemusi kajastatakse uuringu vaheraportis. Seal esitatakse ka uuringu edasise koostamise ajakava ja tegevuste loetelu. Uuringu lõppraport võtab kokku kogu uuringu tervikuna. Samuti kajastab lõppraport kõigi nende tegevuste tulemusi ja materjale, mida vahearuanne ei kajastanud. Projekti vahe- ja lõpparuanded sisaldavad lisaks sisulisele aruandele ka projekti finantsosa.

Uuringu vaheraporti ja lõppraporti paneb kokku teenuse pakkuja. Tellija ja partnerite ülesanne on anda vajalikku tagasisidet.

Projekti kui terviku vahe- ja lõppraportid koostab tellija koostöös partneritega ja esitab need heakskiitmiseks rakendusüksusele.

7. Projekti väljundid

Projekti väljunditeks on:

  1. Uuringu läbiviimise käigus tekkivad mitmesugused füüsilised ja digitaalsed materjalid;
  2. Taotleja, partnerite ja teenuse pakkuja vaheliste regulaarsete töökohtumiste protokollid, osalejate nimekirjad jm materjalid;
  3. Projektiseminaride kokkuvõtted, osalejate nimekirjad jm materjalid;
  4. Liikuvusuuringu vahearuanne (projekti sisuaruanne);
  5. Liikuvusuuringu lõpparuanne (projekti sisuaruanne);
  6. Projekti vahearuanne;
  7. Projekti lõpparuanne.

Teenuse pakkuja vastutab uuringu vahe- ja lõpparuande ning uuringu käigus tekkivate materjalide eest. Tellija ja partnerid vastutavad projekti vahe- ja lõpparuande ning erinevate töökohtumiste materjalide eest.

Uuringu aruannete koosseisu kuuluvad mh seletuskiri, kaardimaterjal ja teised vajalikud lisad. Esitatav info tuleb vormistada graafiliselt ning visuaalselt hästi loetavana.

Uuringu materjalid antakse tellijale üle kahepoolselt kokkulepitud formaatides. Tellijale antakse üle ka kõik uuringumaterjalidega seotud varalised intellektuaalse omandi õigused. Digitaalsed vaikeformaadid on tekstide osas MS Word ja andmete osas MS Excel. Kui uuringu käigus tekivad vektorandmed, siis nende edastamise formaat lepitakse eraldi kokku.

8. Aruandlus

Uuringu vahearuande algvariandi esitab pakkuja hiljemalt 15.10.2020. Vahearuanne peab sisaldama piisavalt teavet, mis võimaldab jälgida projekti elluviimise käiku, vahetulemusi ja tähtaegadest kinnipidamist (sh ülevaadet läbiviidud tegevustest ja nende tulemustest ning teostatud tööde mahust). Vahearuandes esitatakse tekkinud kõrvalekalded ajakavast ja nende lahendamise ettepanekud. Eeldatavasti on vahearuande koosseisus mh materjalid teostatud analüüside ja läbiviidud küsitluste kohta. Hankija märkuste ja ettepanekute alusel täiendatud vahearuande ja väljundid esitab pakkuja hankijale hiljemalt 30.10.2020. Uuringu vahearuande kiidab heaks projekti juhtrühm.

Uuringu lõpparuande esitab pakkuja hiljemalt 30.04.2021. Lõpparuanne peab sisaldama piisavat teavet projekti elluviimise käigu ja tulemuste kohta (sh ülevaadet läbiviidud tegevustest ja nende tulemustest ning teostatud tööde mahust). Eeldatavasti on lõpparuande koosseisus mh kõik muud uuringu läbiviimise käigus tekkivad füüsilised ja digitaalsed materjalid, mida ei esitatud vahearuande lisana. Hankija märkuste ja ettepanekute alusel täiendatud lõpparuande ja väljundid esitab pakkuja hankijale hiljemalt 15.05.2021. Uuringu lõpparuande kiidab heaks projekti juhtrühm.

Uuringu vahe- ja lõpparuanne saadetakse hankija esindaja e-posti aadressile digitaalselt allkirjastatuna.

9. Eelarve

Projekti eelarve on kokku 35 300,00 eurot (sisaldab käibemaksu). ESF toetuse määr on maksimaalselt 30 000,00 eurot. Tellija ja partnerite poolne omaosalus on kokku 5 300 euro väärtuses. Tellija ostab teenuse pakkujalt teenuseid maksimaalselt 35 300,00 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu).

Kõigi teenuse pakkuja poolt uuringu teostamisel läbiviidavad tegevused kaetakse eelnimetatud summast.

Juhul, kui teenuse pakkuja ning tellija ja partnerite vahel lepitakse kokku lisateenuste ostmises, mis ei kajastu tellija ja teenuse pakkuja vahelises lepingus, lepitakse need tingimused kokku eraldi, väljaspool ESF projekti formaati.

10. Projekti meeskond

ESF projekti juht on tellija esindaja. ESF projekti juhi ülesandeks on jälgida projekti kui terviku kulgu ja kavandatud tegevuste elluviimist, koordineerida erinevate osapoolte tegevust projektis, vedada juhtrühma tegevust, olla kontaktisikuks suhtlemisel teenuse pakkujaga.

Juhtrühm toetab tellijat (ESF projekti juhti) projekti vedamisel ja tegevuste koordineerimisel. Juhtrühma koosseisu kuuluvad tellija ja kõigi projektipartnerite esindajad. Juhtrühm annab tagasisidet teenuse pakkujale küsitluste, analüüside, rühmaarutelude jm tulemuste kohta ja esitab vajadusel omapoolsed ettepanekud. Juhtrühm langetab vajalikke vaheotsuseid projekti käigu ja sisu kohta, kooskõlastab vahetulemused ja lõpptulemused, esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud ning kiidab koos tellijaga heaks projekti vahe- ja lõpparuanded.

Teenuse pakkuja ülesandeks on koondada uuringu teostamiseks vajalikud olemasolevad andmed (sh erinevate riiklike registrite andmed), asjakohased strateegilised dokumendid ja muud asjassepuutuvad materjalid. Vajadusel loob teenuse pakkuja uusi andmeid läbi küsitluste, loenduste, vaatluste vm metoodikate. Teenuse pakkuja teostab eri sisendite põhjal analüüsi ning toob välja järeldused ja ettepanekud. Uuring viiakse läbi vastavuses lähteülesandega ja tellijaga kokkulepitud tingimustel. Teenuse pakkuja vormistab uuringu vahe- ja lõpparuanded. Töö käigus tutvustab teenuse pakkuja uuringu lähteseisukohti ja tulemusi projekti ava- ja lõpuseminaril. Samuti viiakse tellija, partnerite ja teenuse pakkuja osalusel läbi vähemalt kaks analüüsi sisuliste (vahe)tulemuste arutelu. Teenuse pakkuja teeb koostööd tellija ja projektipartneritega uuringu sisu kokkupanemisel. Projekti käigu jälgimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks kohtub teenuse pakkuja regulaarselt tellija ja partneritega.

11. Nõuded teenuse pakkuja meeskonnale ja selle kvalifikatsioonile

Teenuse pakkuja meeskonda peavad olema kaasatud vähemalt: projektijuht, liikuvusekspert ja ruumilise planeerimise ekspert. Nimetatud rolle võib põhjendatud juhul jagada mitme eksperdi vahel ning üks ekspert võib osaliselt täita ka mitut rolli.

Teenuse pakkuja esitab kõigi kaasatavate ekspertide elulookirjelduse (CV) ja nende projektis täidetavate tööülesannete kirjelduse. Elulookirjeldus peab sisaldama viiteid teadmistele, oskustele või kogemustele, miks vastav ekspert on valitud täitma konkreetset tööülesannet.

Teenuse pakkuja võib vajadusel kaasata partnereid väljastpoolt oma organisatsiooni projekti tegevuste läbiviimiseks. Kui uuringu läbiviimisesse on kaasatud väliseid partnereid (nt ühispakkumuse korral) või alltöövõtjaid, siis esitatakse eelnimetatud ülevaade ka nende kohta ning kirjeldatakse kõigi nende rolli uuringu teostamisel.

12. Nõuded pakkumusele ja muud tingimused

Teenuse pakkuja peab omama kogemusi käesoleva projektiga sisult ja komplekssuselt võrreldavate projektide (liikuvusuuringu või -analüüsi koostamine) elluviimisega, suudab koostada vajalikke analüüse ja teha neist järeldusi, ette valmistada ja läbi viia küsitlusi, rühmaarutelusid ning teha neist järeldusi, metoodiliselt tagada projekti tegevuste läbiviimise.

Teenuse pakkuja peab andma ülevaate oma kogemustest sarnaste projektide läbiviimisel, koos viidetega tööde materjalidele. Oluline on kogemuste asjakohasus, mitte projektide loetelu pikkus. Vastav kogemus peab pärinema viimasest viiest aastast. Teenuse pakkuja viimase viie aasta  liikuvusuuringu või -analüüsi koostamise kogemus on pakkumuse kvalifitseerimistingimuseks. Pakkumused, mis sellele tingimusele ei vasta, hindamisele ei kuulu.

Pakkumus peab sisaldama:

  1. pakkuja ärinime, registrikoodi, kontaktandmeid ja pakkuja esindaja nime;
  2. projekti tegevuste kirjeldust (sh kasutatava metoodika lühikirjeldust) ja ajakava, lähtudes käesolevas lähteülesandes püstitatud eesmärkidest;
  3. pakkuja projekti kaasatud meeskonna liikmete ja ekspertide elulookirjeldust (CV), nende tööülesannete ja -mahu kirjeldust;
  4. pakkuja meeskonna liikmete ja ekspertide digitaalselt allkirjastatud nõusolekud liikuvusuuringu läbiviimisel osalemiseks, mis sisaldab ka kinnitust, et nad on teadlikud pakkumuse tingimustest ning võtavad vastutuse endale võetud ülesannete täitmise osas;
  5. ülevaadet pakkuja poolt projekti kaasatud välistest partneritest ja nende rollist ning nende esindajate (sh eksperdid) elulookirjeldust (CV), nende tööülesannete ja -mahu kirjeldust;
  6. projekti maksumust peamiste tegevuste lõikes ja selgitust vastava kalkulatsiooni aluste kohta (sh teenuse osutamise maht tundides);
  7. pakkuja poolt viimase 5 aasta jooksul tehtud sarnaste tööde ülevaadet (oluline on loetelu asjakohasus, mitte pikkus), koos viidetega tööde materjalidele.

Pakkumuse koostamisega seotud kulutusi tellija ei hüvita. Osalisi ja alternatiivseid pakkumusi tellija ei arvesta. Kohustuslike dokumentide esitamata jätmist võib tellija käsitleda kui pakkumuse tingimustele mittevastavust.

Tellija võib vajadusel pidada teenuse pakkujatega läbirääkimisi analüüsi protsessi, kasutatavate metoodikate ja sisu täpsustamiseks. Läbirääkimiste pidamine ei ole tellija jaoks kohustuslik ning juhul, kui tellijal pakkumuste osas küsimusi ei teki, võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise ja lepingu sõlmimiseks ettepaneku tegemise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised protokollib tellija esindaja ning allkirjastavad tellija ja teenuse pakkuja esindaja(d). Sõltuvalt läbirääkimiste tulemusest võib tellija langetada kooskõlas riigihangete seadusega otsuseid, mis aitavad paremini saavutada projekti (uuringu) eesmärke.

Juhul, kui edukas teenuse pakkuja võtab tellijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi, ei allkirjasta pakkumuse tulemustest teavitamisest 7 (seitsme) päeva jooksul lepingut, ei asu sõlmitud lepingut tellijast mitteolenevatel põhjustel lepingu sõlmimisest hiljemalt 14 (neljateist) päeva jooksul täitma või selguvad asjaolud, mis tinginuks teenuse pakkuja kõrvaldamise pakkumismenetlusest või pakkumuse tagasilükkamise, siis tunnistab tellija edukaks paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse.

Juhul, kui käesoleva pakkumismenetluse raames lepingu sõlmimiseni ja/või selle täitmiseni ei jõuta, on tellijal õigus korraldada täiendav või uus pakkumuste võtmine.  

Hankija võib lükata pakkumuse tagasi kui:

  1. esitatud pakkumus ei vasta käesolevas lähteülesandes seatud tingimustele ja nõuetele;
  2. esitatud pakkumus ületab selleks tööks planeeritud tellija vahendeid;
  3. teenuse pakkuja on oma pakkumuses esitanud lisatingimusi, millised pole käesolevas lähteülesandes seatud tingimustes ette nähtud;
  4. teenuse pakkuja ei ole tähtajaks esitanud tellija nõutud selgitusi;
  5. teenuse pakkuja ei täida asjakohaste projektide läbiviimise kogemuse kvalifitseerimisnõuet.

Tellija võib lükata kõik pakkumused tagasi, kui:

  1. kõigi esitatud pakkumuste maksumused ületavad antud töö teostamiseks plaanitud rahalisi vahendeid (eeldatavat maksumust); 
  2. pakkumismenetluse korraldamiseks vajalikud tingimused on oluliselt muutunud ja muudavad selle läbiviimise võimatuks või ebavajalikuks;
  3. on aset leidnud sündmus, mida võib pidada vääramatuks jõuks. Vääramatu jõud on asjaolu, mida tellija ei saa mõjutada ja mille puhul ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt tellijalt eeldada, et ta pakkumismenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

13. Pakkumuse hindamine

Pakkumusi hindab ja võitja otsustab pakkumuste hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni koosseisu määrab ja selle moodustab tellija.

Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Pakkumusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide ja nendele omistatud suhtelise osakaalu kohaselt:

  1. pakkumuse vastavus lähteülesande eesmärkidele, sh tööde kirjeldus, kasutatavad metoodikad ja tööde ajagraafik – 60%;
  2. pakkuja meeskonna liikmete, kaasatud partnerite ja ekspertide kompetents – 40%.

Hindamisel on võimalik koguda maksimaalselt 100 väärtuspunkti. Hindamisel kogutud väärtuspunkte arvestatakse kümnendiku täpsusega (üks koht pärast koma). Kõigi kriteeriumide osas pakkumusele omistatud väärtuspunktid summeeritakse.

Edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on suurim.

Pakkumusi hinnatakse neis sisalduva teabe alusel. Komisjonil on õigus teenuse pakkujalt küsida selgitusi ja täpsustusi ning hankida täiendavat informatsiooni teenuse pakkuja viidatud veebilehtedelt.

Hindamisel kasutatavad kriteeriumid on nn kvaliteedikriteeriumid – teenuse pakkuja esitatud teabe alusel hindab komisjon teenuse pakkuja pädevust ja suutlikkust käesolevas lähteülesandes nimetatud soovitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Hindamine toimub kõigi kriteeriumide lõikes:

  1. pakkumuse vastavus lähteülesande eesmärkidele, sh tööde kirjeldus, kasutatavad metoodikad ja tööde ajagraafik – hinnatakse igas kategoorias neljast eraldi 15-palli süsteemis põhimõttel – suurim on parim. Maksimaalsed väärtuspunktid (15) omistatakse igas kategoorias pakkumusele, mis:
    1. vastab täielikult ja kõigis aspektides lähteülesande eesmärgile,
    2. milles esitatud tööde kirjeldus on täielik ja tagab täielikult projekti tulemuste saavutamise,
    3. milles pakutud metoodikad sobivad täiuslikult kõigis aspektides kõikides tegevustes maksimaalse tulemuse saavutamiseks ning
    4. milles pakutud ajagraafik ületab ootusi (olles samas siiski realistlik) ja tulemused saavutatakse aegsasti.
  2. teenuse pakkuja meeskonna liikmete, kaasatud partnerite ja ekspertide kompetents – hinnatakse igas kategoorias kolmest eraldi kas 10-palli või 15-palli süsteemis põhimõttel – suurim on parim.
    1. maksimaalsed väärtuspunktid (10) omistatakse pakkumusele, mille puhul projektijuht koos teiste meeskonna liikmetega katavad teadmiste, oskuste ja kogemuste koosmõjus kahtlusteta projekti juhtimiseks vajaliku kompetentsi, väga ulatuslik kogemus,
    2. maksimaalsed väärtuspunktid (15) omistatakse pakkumusele, mille puhul meeskonna liikmed ja eksperdid koos omavad ulatuslikke teadmisi, oskusi ja kogemusi liikuvusuuringute või -analüüside teostamisel ning on seda kompetentsi korduvalt tõestanud,
    3. maksimaalsed väärtuspunktid (15) omistatakse pakkumusele, mille puhul meeskonna liikmed ja eksperdid koos omavad ulatuslikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ruumilise planeerimise valdkonnas ning on seda kompetentsi korduvalt tõestanud.

Pakkumuste hindamiseks töötatab tellija koos partneritega välja hindamiskorra ja hindamisjuhendi, milles kirjeldatakse detailselt lahti hindamisprotseduur, hindamiskriteeriumid ja valiku langetamise põhimõtted.

14. Töökorraldus

Võitnud pakkujaga sõlmib lepingu Kohila Vallavalitsus. Käesolev lähteülesanne on lepingu osaks.

Uuringu teostamist rahastab tellija uuringu vahe- ja lõpparuannete esitamise ja projekti juhtrühma poolt heakskiitmise järgselt teenuse pakkuja poolt esitatud üleandmis-vastuvõtmisaktide ja arvete alusel. Väljamakseid teostatakse maksimaalselt kaks korda projektiperioodi jooksul. Konkreetne uuringu teostamise rahastamisskeem ja -graafik epitakse kokku teenuse pakkumise võitjaga lepingu koostamise käigus. Tellija ei tasu ettemaksu.

Ettenägematuid või täiendavaid kulusid seoses projektiga tellija ei aktsepteeri. Kui selline vajadus siiski ilmneb, siis peab teenuse pakkuja sellest tellijat teavitama esimesel võimalusel. Selline vajadus arutatakse läbi tellija, partnerite ja teenuse pakkuja osalusel, kaasates vajadusel programmi rakendusüksust ning otsustatakse eraldi.

Uuringu läbiviimisel on teenuse pakkuja kohustatud järgima koos oma pakkumusega esitatud töö metoodikat ning aja- ja tegevuskava. Teenuse pakkuja võib töö sisu ning aja- ja tegevuskava muuta ainult tellija nõusolekul ning eeldusel, et uuringu eesmärk, maht ja lõpptähtaeg selle tagajärjel ei muutu. 

Projekti elluviimise käigus teeb teenuse pakkuja tellijaga tihedat koostööd. Teenuse pakkuja ja tellija vahel toimuvad kogu projektiperioodi jooksul regulaarsed kohtumised, kus arutatakse projekti sisulist ja metoodilist edenemist, täpsustatakse vajadusel projekti ülesandeid ning vahetatakse muud projektisse puutuvat teavet, sh hoiab teenuse pakkuja tellijat kursis tehtud tööde ja saavutatud tulemustega. Need kohtumised võivad toimuda osaliselt koos projekti juhtrühma koosolekutega, kus teenuse pakkuja osalemine on samuti kohustuslik.

Teenuse pakkuja teavitab tellijat koheselt projekti elluviimise käigus tekkinud probleemidest.

Tellija ja teenuse pakkuja esindajad ja kontaktisikud nimetatakse lepingus.

15. Nõuded pakkumuse esitamisele

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 17.08.2020 kell 9.00.

Pakkumus esitatakse eesti keeles digitaalselt allkirjastatuna tellija e-posti aadressil vallavalitsus@kohila.ee.

 

 

Herkki Olo

Kohila Vallavalitsus

arendusnõunik

e-post: herkki.olo@kohila.ee

telefon: 5556 0097

 

Tavo Kikas

Raplamaa Omavalitsuste Liit MTÜ

arendusjuht

e-post: tavo.kikas@raplamaa.ee

telefon: 511 4321



[4] Arengukava on kättesaadav: https://kohila.kovtp.ee/arengukavad

[5] Arengukava ja eelarvestrateegia on kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4221/0201/9026/Lisa%201.pdf#